Hullud nagu me oleme, tuli meil Inglismaalt pulmakutset saades mõte, et lähme perega oktoobris Inglismaale pulma. 4 last, pisem 2-kuune ja 5 päevaks lennukiga. Õnneks saime I. õe ka kaasa, kellest oli palju abi. Ütleme ausalt, et olin väga paanikas, et kuidas see pulmamöll ja lennukireisid hakkavad kõik välja nägema. Mida teha, et lennujaamas ükski laps ära ei kaoks jne..
Õnneks osutus minu kartus mõttetuks, sest kõik läks väga hästi. S. küll nuttis mõned korrad Inglismaal ringi sõites aga lennureisid läksid väga hästi. Esimese ajal sain isegi 2-tunnise filmi ära vaadata, tegemist siis Finnairi suuremate ja uuemate lennukitega, kus kõigil oma ekraan ja valida u. 30 erineva filmi seast, mis kõik on tasuta. Nii tore oli, lennureis läks nagu supsti...ja olimegi kohal.
Põhjus meie reisiks oli I. tädipoeg, kes elab Inglismaal ja kes oli abiellumas rootslannaga, kes samuti elab Inglismaal. Kuna tädipoeg on I. väga hea sõber, siis sai I. ülesandeks olla best man ...mida see tähendabki? Seda, et ta pidi ilusas ülikonnas laulatuse ajal ees seisma, piltide peal rohkem figureerima ja muidugi kõne pidama. See kõne tegemine oli väga suur asi meile kõigile. Nimelt oli I-l väga suur pinge teha kõne inglise keeles ja 170 inimese ees, kellel poleks närv sees? Ta nimelt mõtles enda jaoks asja natuke üle ja pabistas liiga palju. Kaasa ei aidanud ka see, et pulmapäeva jooksul käis vähemalt 5 inglast tema käest juhuslikult küsimas, kas kõne on valmis ja nad ootavad seda põnevil..see muidugi aitas veelgi kaasa ning lõpptulemusena ei tundnud ma oma meest terve esimese poole peost ära. Oli teine nii pinges. Ei suhelnud kellegagi ja mõtles omi mõtteid. Kui tuli tema kord, siis tegi ta selle ilusasti ära ja olin uhke tema üle ja peale seda sain abikaasa ka tagasi.
Inglismaal peatusime hästi toreda pere juures. Nad olid Lõuna-Aafrikast kolinud Inglismaale 8 aastat tagasi. Saime tutvuda ja meelde tuletada geograafiat, ajalugu ja bioloogiat, kõike seoses Lõuna-Aafrikaga. Jube tore oli! Istusime iPad nina ees ja nad jutustusid ja näitasid kaardilt, mis loomi neil seal elab ja millised suured kaevandused seal on jne. Poistele väga meeldis, et sealt leidub kulda ja teemante. Ma olen väga tänulik ja õnnelik, et saime nende juures ööbida! Pole palju inimesi, kes oleks nõus 7 inimest majutama 4 ööd.
Pulmapäev oli väga ilus ja vahva kogemus. Keset põlde oli suur küün/laut korda tehtud ja imeliselt kaunistatud. Palju inimesi mitmest erinevast riigist, head toidud ja seltskond, palju tuttavaid ja sugulasi Eestist, Rootsist, Inglismaalt jne. Pruutpaar oli ka imeilus.
Peale pulmapäeva saime pühapäeval käia kohalikus kirikus, mina olin küll S. ja Jga hoius aga tore oli seegi. Peale seda oli suguvõsaga "väike" lõunasöök, mis tähendas, et inimesi oli kuskil 30 ehk? Ja see tähendab, et sugulastest paljud puudusid, seega kõik kokku tuleks I. sugulasi kokku kusagil 50/60 ehk? Pühapäev möödus kiiresti.
Esmaspäeva hommikul käisime Ingmariga kiiresti shoppamas (S. oli muidugi kaasas) ja siis läksime imelisse Whitbysse, kus me olime käinud 2 aastat tagasi. Imeilus linn mere kaldal, ehtne Inglismaa, mäe otsas suur kirik ja klooster ja kogu vanalinn tuletab meie Porvoot/Tallinnat meelde: munakivitee, väikesed poed ja restoranid, palju turiste....poistele meeldis vaadata, kuidas jõe kaldal püüti krabisid.
Teisipäev kulus meil sõitmiseks Londonisse, sest lennuk läks London Heathrowst kl 18 paiku.
Selline tore reis siis! Mis ma muud oskan öelda kui, et oleme suured Inglismaa fännid, meile meeldib sealne keel, loodus, inimesed, ajalugu jne. Varsti ehk jälle...
